Pikaajaline päikese käes viibimine võib kahjustada nii meie naha ja juuste seisundit kui ka põhjustada tõsist kahju meie silmadele. Teatavasti võib ultraviolettkiirguse eest kaitsmise puudumine kahjustada silmade tervist. Selles artiklis räägivad meie kliiniku spetsialistid sellest, kuidas kaitsta oma silmi ja miks on ohtlik kaitsevahendeid ja nende kasutamise tähelepanuta jätta.
Silmade kaitsmata pinnale sattuv liigne ultraviolettkiirgus võib põhjustada silmadele tõsiseid haigusi ja struktuurilisi kahjustusi, näiteks:
Võrkkesta tsentraalne degeneratsioon – võrkkesta kesktsooni patoloogia, mis väljendub nägemisteravuse vähenemises;
Katarakt – silmaläätse hägustumine, mis põhjustab nägemiskahjustusi ja mõnel juhul nägemise täielikku kaotust;
Pterüügium – järkjärguline tiibkile tekkimine silma muutunud limaskesta pinnale;
Pingvekula – silmakoe muutuste tõttu tekkiv healoomuline kasvaja silma limaskestal;
Erinevad onkoloogilised haigused (näiteks pahaloomulised kasvajad).
Ultraviolettkiirguse patogeenne mõju on kumulatiivne, mõjutades silmade tervist järk-järgult. Silmahaiguste areng algab siis, kui teatud halbade mõjude annus on kogunenud. Lisaks, olles pikka aega päikese käes ja kaitsmata silmi selle mõju eest, võib saada sarvkesta põletuse, millega kaasnevad ebameeldivad sümptomid: silmade punetus, võõrkeha olemasolu tunne silmas, iseeneslik pisaravool ja fotofoobia ehk valguskartlikkus. Seda seisundit nimetatakse ka “lumepimeduseks” ja see võib kesta 1-2 päeva. Põletuse korral on soovitatav diagnoosi ja ravi saamiseks pöörduda arsti poole.
Millal on päikesekiired kõige ohtlikumad?
Vastupidiselt väljakujunenud stereotüübile on vaja kaitsta silmi päikese eest mitte ainult suvel, vaid aastaringselt. Maksimaalne ultraviolettvalguse kogus satub silma, kui päike on silmapiiril. Soovitatav on vähendada otsese päikesevalguse silma sattumist hommikul ja pärastlõunal, sõltumata aastaajast.
Kui tõhusad on päikeseprillid?
Kõige levinum viis silmade kaitsmiseks ultraviolettkiirguse eest on UV-filtriga päikeseprillid. Tuleks meeles pidada, et päikesekiired peegelduvad tavaliselt pinnalt (liiv, muld, asfalt, vesi, lumi) ning seega on soovitatav kasutada prille, mis katavad näo tihedalt ja millel on laiad prillisangad. Selle tõttu on oluline päikeseprillid hoolikalt valida, kuna kõigil prillidel pole UV-filtrit. Kui prillidel pole kaitsvaid läätsi, siis päikesevalguse negatiivne mõju silmale suureneb. Kuna pupill reageerib valguse vähenemisele laienemisega, võimaldab see suuremal valguse hulgal silmaavasse tungida.
Prillide valimisel pöörake kindlasti tähelepanu nende kvaliteedile, UV-kaitse olemasolule ja tootja usaldusväärsusele. See põhimõte kehtib nii täiskasvanute kui ka laste päikeseprillide valiku kohta. Tuleks ka märkida, et lapse silm on ehituse tõttu päikesevalguse suhtes veelgi haavatavam, kuna lapse silmalääts on läbipaistvam ja pupill on laiem. Lisaks tuleks prille kanda ka pilves ilmaga – pilved edastavad ultraviolettkiirtest kuni 90%. Talvel on päikesekiired silmadele samuti ohtlikud, sest lumi võib peegeldada kuni 80% ultraviolettkiirgusest.
Päikeseprillide valimisel peate tähelepanu pöörama nende klaaside värvile, samuti valguse läbilaskvuse kategooriale. Enamikul juhtudel määratlevad tootjad kaitse 100% UV-kaitseks, kuid peale selle on olemas ka silmade kaitse taseme määramiseks viis kategooriat (0 kuni 4), kus 0 on minimaalne ja 4 on maksimaalne kaitse. Kõrgeim neljas kaitsetase valitakse kasutuseks eriti ereda päikesevalguse käes, näiteks mägironimiseks ja rannapuhkuseks, kusjuures selle kategooria läätsede kasutamise ajal on auto juhtimine keelatud.
Päikeseprillide värvus ja varjund mõjutavad ka prillide kaitseomadusi. Nii edastavad pruunid, hallid ja tumerohelised läätsed vähem kiiri kui kollased, sinised või roosad, isegi kui neil on sama UV-kaitse.
Päikeseprillide läätsede valimise peamised kriteeriumid on tugevad optilised omadused ja värvide moonutuste puudumine. Objektiivi materjal võib olla ükskõik milline: klaas, plastik, polükarbonaat, järgmise põlvkonna polüuretaan (PUR) või akrüül.
Kontaktläätsed või prillid?
Neil, kes kannavad kontaktläätsi, on võimalik osta ka UV-filtriga läätsi. Sellised läätsed blokeerivad 90–100% ultraviolettkiirtest, pakkudes optimaalset kaitset, sealhulgas päikeseprillide serva alla silma sattuvate perifeersete kiirte eest.
UV-kiirgust neelavad kontaktläätsed vastavad kõigile kaasaegsetele standarditele, neutraliseerides kahjuliku kiirguse ja pakkudes kaitset silma sarvkestale ja sügaval paiknevale pinnasele. Samal ajal ei saa nad päikeseprille täielikult asendada, kuna silma ülejäänud osad, limaskest, silmalaud ja neid ümbritsev piirkond neelab ka liigset valgust, millel on negatiivsed tagajärjed. Seetõttu on UV-filtriga kontaktläätsede kandmisel soovitatav kasutada samal ajal ka päikeseprille.
Alternatiiviks oleksid fotokroomsete klaasidega prillid, mis päikesevalguse käes kohe tumenevad, aga ruumis muutuvad läbipaistvaks. Nii tagab prillide ja läätsede kombinatsioon maksimaalse ohutuse ja mugavuse.
Pange tähele, et hoolimata sellest, millist silmade kaitset ultraviolettkiirguse eest kasutatakse, on päikesepaisteliste ilmadega soovitatav kasutada laia äärega kaabut, kübarat või nokamütsi, mis on piisavad varju moodustamiseks silmade ümbruses.
Riskirühmad
Erksa päikesevalguse all on haavatavaimad lapsed ja eakad inimesed, aga ka oftalmoloogilisi haigusi põdevad patsiendid pärast vigastusi või operatsioonijärgsel perioodil, näiteks peale katarakti operatsiooni või nägemise laserkorrektsiooni.
Abi silmadele pärast kokkupuudet ultraviolettkiirgusega
Ebameeldivate tunnete ja silmade koormuse leevendamiseks pärast päikese käes viibimist soovitatakse vajadusel 2-3 korda päevas tilgutada kunstpisarat ja teha apteegikummelist või mustast teest rahustavaid kompresse. Samuti on oluline hea uni, et silmad saaksid korralikult puhata.
Silmade piirkonnas püsiva ebamugavuse – valu, põletustunne, punetus, nägemise hägustumine, silmalaugude turse – korral pöörduge kohe arsti poole.
