Lühinägelikkus on nägemiskahjustus, mille puhul inimene ei näe väiksemaid objekte suure vahemaa tagant, vaid näeb hästi ja teravalt seda, mis asub läheduses. Müoopia või lühinägelikkus on silma murdumisjõu defekt (murdumise anomaalia), mille puhul on kujutis suunatud mitte võrkkestale, vaid veidi selle ette. Tavaliselt ei põhjusta lühinägelikkus pimesust, küll aga põhjustab see igapäevaelus palju ebamugavusi.
Tänapäeval on lühinägelikkus küllaltki levinud. Lühinägelikkuse puhul väsivad silmad kiiresti, oimukohtades võib esineda valu, pimedas on nägemise selgus häiritud ja nägemisteravus väheneb. Meie kliiniku arstid vastavad lühinägelikkusega patsientide sagedamini esitatavatele küsimustele.
- Miks lühinägelikkus tekib ja areneb?
Müoopia tekkeks on mitmeid põhjuseid: nõrk skleera (silma kõvakest ehk silmavalge), silma kalduvus silmamuna välja venitada, samuti ka lühinägelikkuse all kannatavate otseste sugulaste olemasolu. Müoopia progresseerumist soodustavad täiendavad tegurid: pikaajaline lähedale vaatamine (arvutitöö, lugemine, töötamine väikeste detailidega), nägemise regulaarne pikaajaline fokuseerimine (keskendumine pisidetailidele, eredatele ekraanidele), silmade vähene või puudulik puhkus, töökoha vale valgustus ja teised faktorid.
Need tegurid põhjustavad silma kohanemisvõime häireid ja pingeid (spasme), mis stimuleerivad silma kasvu protsesse, mis tähendab lühinägelikkuse progresseerumist. Müoopia võib jääda stabiilseks, kuid võib ka areneda.
- Kas lühinägelikkus on pärilik haigus?
Lühinägelikkus või müoopia on pärilik haigus, st eelsoodumus selle olemasoluks eksisteerib. Uuringute kohaselt on lühinägelikkuse oht lapsel, kelle ühel vanemal on lühinägelikkus, peaaegu kolm korda suurem kui teistel lastel, kui kõik muud asjad on võrdsed. Kui mõlemad vanemad on lühinägelikud, suureneb lühinägelikkuse tõenäosus lapsel peaaegu kuus korda. Samas pole harvad ka juhud, kui mõlemad lühinägelikud vanemad saavad suurepärase nägemisega lapsi.
Müoopia progresseerumist saab aeglustada koormuse vähendamisega silmadele, kui saada visuaalset koormust lugemise, arvutiga töötamise ja nutitelefoni kasutamise käigus mõistlikes kogustes, kuid tänapäevases reaalsuses on seda üsna keeruline teha.
- Kuidas lühinägelikkus ajaga progresseerub?
Kui lühinägelikkus on progresseeruv, võib see edasi areneda. Progressiivse lühinägelikkuse all kannatavad kõige sagedamini lapsed ja noorukid. Sel juhul viib silmamuna väljavenimine nägemisteravuse vähenemiseni.
Märgatava nägemislanguse korral on soovitatav viivitamatult pöörduda arsti poole. Progresseeruva lühinägevuse kaugelearenenud juhud on ohtlikud. Need võivad põhjustada võrkkesta kudede struktuurides tõsiseid muutusi. Kui patoloogilisi kudede muutusi ei tuvastata õigeaegselt ja ravi ei ole alustatud, võib haiguse progresseerumine põhjustada võrkkesta rebenemist või irdumist – sel juhul viib see raskesti kõrvaldatava nägemiskahjustuseni.
- Mida teha lühinägelikkuse ennetamiseks?
Müoopia ennetamise peamised ülesanded on kohanemislihase lõdvestamine ja tugevdamine. Selleks tuleks järgida kolme põhireeglit:
- Nägemise hügieeni hoidmine – jälgige töökoha korrektset valgustust, lugemise ja töötamise ajal õiget isteasendit jms;
- Jagage päeva jooksul koormus silmadele õigesti, andes silmadele vahepeal aega taastumiseks – pärast 30–40-minutist tööd tehke silmade puhkuseks 10–15-minutine paus;
- Suurendage füüsilist aktiivsust ja treenige regulaarselt.
Üheks kaasaegseks ja tõhusaks meetodiks lühinägevuse progresseerumise ennetamiseks on öiste kontaktläätsede kasutamine.
- Kuidas lühinägevust ravida?
Kui teie nägemine halveneb – ei suuda enam kaugeid objekte eristada, ilmnevad lugemisprobleemid ühest meetrist kaugemale või täheldate muid nägemiskahjustuse tunnuseid – pöörduge silmaarsti poole, et selgitada välja põhjus ja hakata õigeaegselt tegutsema.
Neil, kes juba korrigeerivad lühinägelikkust prillide või kontaktläätsede abil, on oluline korra aastas silmaarsti või optometristi juures kontrollis käia. Valesti valitud prilli- või kontaktoptika või abivahendite mittekasutamine võib põhjustada silmalihaste ülepingutamist.
Elukvaliteedi parandamist ning prillidest ja läätsedest vabanemist saab teha kaasaegsel viisil – nägemise laserkorrektsiooni abil. Selline operatsioon on valutu, seda tehakse ambulatoorselt ja sellel on lühike rehabilitatsiooni- ehk taastumisperiood. Soovitud tulemuse – maksimaalselt terava nägemise – annab laserkorrektsioon peaaegu momentaalselt.
Uurimistulemuste kohaselt peetakse nägemise laserkorrektsiooni kõige ohutumaks operatsiooniks oftalmoloogias, lisaks on tänu selle kõrgele kontrollitavusele ja etteaimatavusele ametlikult lubatud seda teha mõlemale silmale korraga.
Tugeva müoopiaga patsiendid võivad vastunäidustuste puudumisel valida faagiliste läätsede implantatsiooni. Selle puhul, minimaalselt invasiivse operatsiooni ajal, implanteeritakse silmamunasse faagilised läätsed, mis aitavad silmal selgelt näha objekte nii lähedalt kui ka kaugelt.
Lisaks on lühinägelikkuse ennetamiseks ja raviks mitmeid muid viise, sealhulgas silmaläätse siirdamine, öiste kontaktläätsede kasutamine ja muud. Individuaalse eeluuringu näitajate tulemuste põhjal pakub arst teie jaoks kõige sobivama meetodi.
Aitamaks patsiendil oma valiku õigsuses kindel olla, annavad Dr. Solomatini kliiniku arstid kogu vajaliku teabe operatsiooni ettevalmistamise ja käigu, uusimate seadmete töökindluse ja valitud meetodi ohutuse kohta.
Uuringule saate registreeruda ja lisateavet Dr. Solomatini kliiniku teenuste kohta saada telefoni teel või täites veebipõhise vormi kliiniku avalehel.
