Paljud inimesed on tänapäeval sunnitud nägemisteravuse suurendamiseks kasutama optilisi abivahendeid. Sageli eelistatakse pehmeid kontaktläätsi, sest neid on prillidest mugavam kasutada, nad pakuvad teravamat nägemist, avatud perifeerset nägemisvälja, sobivad kasutamiseks päikeseprillidega ja on tõhusad sõltumata ilmastikutingimustest. Mõned patsiendid oleksid nõus vahetama prillid läätsede vastu, kuid paljude kartuste tõttu hoiduvad nad selle tegemisest. Oluline on mõista, et silmade tervis sõltub otseselt läätsede regulaarsest hooldusest ja nende ohutust kasutamisest. Kuidas kasutada kontaktläätsi nii, et see oleks mugav ja ohutu – soovitab silmaarst.
Kõvad kontaktläätsed
Kõvad läätsed on valmistatud jäigematest polümeeridest võrreldes pehmete läätsedega ja jagunevad kahte kategooriasse – gaasi mitteläbilaskvad ja gaasi läbilaskvad. Gaasikindlad läätsed on jäigema ja tihedama struktuuriga ning nõuavad pikemat aega nendega harjumiseks. Gaasi läbilaskvad on aga valmistatud materjalist, mis põhineb silikoonil ja akrüülil, mis aitab kaasa õhu piisavale läbilaskvusele. Kõva gaasi läbilaskva läätse liikuvus on palju suurem kui pehme läätse liikuvus, mis tagab pisaravedeliku intensiivsema vahetuse ja hapniku vaba liikumise sarvkesta, mis vähendab hüpoksiliste komplikatsioonide riski.
Kõvade kontaktläätsede kasutamine on peamiselt ette näidustatud sarvkesta keerukamate defektide korral ortokeratoloogiliseks korrigeerimiseks ja ka siis, kui läätse kujundus peab vastama sarvkesta keerukale vormile.
Kõvad läätsed vajavad hoolikat kasutamist, kuna need on mehaaniliste kahjustuste suhtes ebapüsivad. Kõvade läätsede eeliste hulka kuulub hooldamise lihtsus – neid puhastatakse spetsiaalse seebi abil, samuti on and vastupidavad settee tekkimisele. Lisaks tagavad sellised läätsed kindla struktuuri tõttu selgema nägemise, nende kasutusiga on kuni mitu aastat ja neid saab valmistada sarvkesta individuaalsete parameetrite järgi. Kõvade läätsede miinusteks on suurem traumade võimalus madala elastsuse tõttu ja ebamugavustunne silmades nende kandmise esimestel nädalatel.
Samuti on skleraalseid läätsi, mis ei puutu silma sarvkesta ja mida kasutatakse oftalmoloogiliste haiguste raviks: kuiva silma sündroom, neutrofiilne keratiit ja teised. Skleraalsete läätsede läbimõõt on tavalisest palju suurem.
Öised läätsed
Selliseid optilisi vahendeid kasutatakse öisel ajal nägemise korrigeerimiseks – ortokeratoloogiaks. Patsient paneb kõvad läätsed silma enne magamaminekut ja eemaldab need hommikul. Selliste läätsede kasutamine ei vaja päevasel ajal optika kasutamist.
Pehmete kontaktläätsede tüübid
Pehmed kontaktläätsi on hüdrogeel- ja silikoon-hüdrogeel tüüpi. Sõltuvalt materjalist erinevad läätsed füüsikaliste omaduste ja lubatud kandmiskestuse poolest.
Hüdrogeeli läätsedel on hea ühilduvus silma kudedega, neid on mugav kasutada ja neid iseloomustab kõrge niiskusesisaldus. Hoolimata paljudest eelistest, edastavad hüdrogeeli läätsed silma kudedesse vähem hapnikku kui silikoonhüdrogeeli läätsed. See põhjustab hapniku puudulikkust sarvkestas, ning seetõttu ei soovita arstid hüdrogeeli läätsi üle kaheksa tunni korraga kanda. Sellised läätsed tuleb enne magamaminekut eemaldada.
Silikoon-hüdrogeeli läätsed on valmistatud kahte tüüpi polümeeridest – silikoonist ja hüdrogeelist, mis muudab nende hapniku läbilaskvuse mitu korda kõrgemaks kui hüdrogeeli läätsedel. Seda tüüpi läätsede niiskusesisaldus on madalam, kuid selle tasakaalustab niisutavate komponentide koostis. Selliste läätsede kasutamine võib olla pikaajalisem – pidev kandmine võib kesta kuni kuu, olenevalt silmaarsti ettekirjutustest. Silikooni sisaldus läätsedes muudab need vähem pehmeks ja ka allergeensemaks, seega ei sobi need kõigile patsientidele.
Ühe-või mitmepäevased läätsed?
Hügieeni ja ohutuse seisukohast peetakse parimaks valikuks pehmeid ühepäevaseid läätsi, kuna need põhjustavad harvemini komplikatsioone, ehkki võrreldes teiste läätsetüüpidega on need kallimad. Ühepäevastel läätsedel on minimaalne nakatumisoht, kuid need on ette nähtud ainult igapäevaseks kandmiseks – nende kasutusaeg ei tohiks olla suurem kui 8-10 tundi järjest.
Läätsed, mille kandmisaeg on kaks nädalat või kuu, vajavad hoolikat hoolitsust, desinfitseerimiseeskirjade ranget järgimist ja spetsiaalsete lahuste kasutamist. Seda tüüpi läätsed sobivad distsiplineeritud patsientidele, kes hindavad järjepidevust. Nakkuste ja sarvkesta põletiku vältimiseks tuleb järgida läätsede kandmise ajakava ja nende kehtivusaega.
Kontaktläätsede valimisel võetakse arvesse peamisi tegureid: nägemiskahjustuse aste, läätse koostises olevate materjalide taluvus, silma struktuur ja kuju, patsiendi elustiil. Silmaarst või optometrist aitab Teil valida kõige sobivamad kontaktläätsed.
Kasutustehnika
Algajatel soovitatakse läätsede pealekandmist ja eemaldamist silmaarsti järelevalve all õppida, samuti tuleb kannatlikult jälgida harjumise etappe. Arst näitab ja räägib Teile, kuidas läätsi ohutult kasutada, nende eest hoolitseda ning juhendab ka, mis ajagraafikuga läätsi kohanemisperioodil kanda.
Läätsi on soovitatav peale panna heledas ruumis peegli ees puhaste ja kuivade kätega. Läätsi pannes peaksid silmad olema lõdvestunud. Lääts asetatakse tagurpidi nimetissõrme otsa. Teise käe sõrmed tõstavad ülemist ja alumist silmalaugu. Õrna liigutusega kantakse lääts silma keskpunkti, misjärel see fikseeritakse, kui silma liigutatakse vasakule ja paremale.
Enne läätsede eemaldamist on vaja uuesti läbi viia hügieeniprotseduurid ja seejärel istuda peegli ette. Läätse eemaldamiseks tõmmatakse alumine silmalaug keskmise sõrmega alla ja pilk on suunatud ülespoole. Lääts liigub nimetissõrmega ettevaatlikult allapoole. Läätse hoitakse nimetissõrme ja keskmise sõrmede padjakeste all ning asetatakse seejärel hoiustamiseks mõeldud lahusega nõusse.
Nõuetekohane hooldus
Ühepäevaste läätsede eest pole vaja hoolitseda, samas kui muud tüüpi pehmed kontaktläätsed, mis on mõeldud kaheks nädalaks, kuuks või enamaks, vajavad igapäevast ja korralikku hooldust.
Vahetult pärast eemaldamist asetage lääts puhtale peopesale, kandke läätse mõlemale küljele lahus, pühkige ja loputage hoolikalt – läätse igapäevane mehaaniline puhastamine on oluline silmast valgujääkide eemaldamiseks. Pärast läätse konteinerisse asetamist täitke lahus märgistuseni. Sulgege anum ja jätke lääts lahusesse vähemalt 4-6 tunniks.
Pidage meeles, et läätsede hoidmiseks ja desinfitseerimiseks on oluline hoida konteiner puhtana. Pärast läätsede silma panemist tühjendage kasutatud lahuse konteiner. Loputage konteinerit värske läätselahusega, seejärel kuivatage see hoolikalt. Konteinerit on soovitatav vahetada vähemalt kord kuus.
Vanuse arvesse võtmine läätsede kasutamisel
Meditsiiniliste näidustuste olemasolul saavad läätsi kasutada mitte ainult täiskasvanud, vaid ka igas vanuses lapsed. Näidustuste puudumisel on soovitatav valida läätsed lastele alates 8-10 eluaastast, kuna selles vanuses saavad lapsed läätsi teadlikult ja ohutult kasutada, neid iseseisvalt peale panna ja ära võtta ning järgida ka hoolduseeskirju.
Üle 45-aastased patsiendid võivad kasutada kontaktnägemise korrigeerimist, kuid teatud tingimustel ja näidustuste korral. Täiskasvanueas on võimalik kaugnägelikkus, mis võib läätsede kasutamisel olla ebamugav; ilmnevad vanusega seotud tunnused, näiteks „kuiva silma sündroom”; on tõenäosus haigestuda vanusega seotud haigustesse (glaukoom, katarakt), mis vajavad kirurgilist sekkumist.
Olulised soovitused:
- Valida sobivad läätsed silmaarsti või optometristi poolt läbi viidud diagnostika tulemuste põhjal;
- Läätsi tuleks osta ainult selleks ette nähtud kohtades;
- Enne läätsede kasutamist on kohustuslik tutvuda juhistega;
- On vaja rangelt järgida juhistes märgitud läätsede kasutustingimusi;
- Ebamugavuse või võõrkeha silma sattumise korral tuleb lääts eemaldada;
- Läätse kahjustamise või värvimuutuse korral tuleb see vahetada;
- Läätsi soovitatakse silma asetada enne meigi pealekandmist;
- Kui tunnete silmade kuivust, on soovitatav kasutada spetsiaalseid niisutavaid tilku;
- Läätsedega on keelatud magada, kui see pole juhendis ette nähtud.
Läätsedes olevad silmad on tundlikumad kui ilma nendeta. Vältige silma tolmu ja hoidke läätsede kandmisest haiguse ajal, eriti kui sellega kaasneb palavik.
Silmad on läätsedega tundlikumad kui ilma nendeta. Vältige tolmu silma sattumist ja hoiduge läätsede kandmisest haiguse ajal, eriti kui sellega kaasneb palavik.
Mida tuleks veel läätsi kandes vältida:
- ujumist,
- duši all käimist,
- suitsustes ruumides olemist,
- silmaümbruses deodorantide, lakkide ja muude taoliste toodete kasutamist.
Kontaktläätsede kandmise vastunäidustused
- Teatud tüüpi ravimite kasutamine,
- põletikulised silmahaigused,
- glaukoom,
- pisaranäärme juha obstruktsioon,
- läätse subluksatsioon,
- hingamisteede haigused, tuberkuloos,
- sagedane külmetus,
- krooniline allergia,
- AIDS.
